Valitsemine



Põllumajandus

Talurahva olukord

Balti erikond

Sõjast laastatud maa

Riik kehtestas soodsat viljapoliitikat, et toita Vene sõjaväge.

Peamiseks väljaveetavaks kaubaks Vene turule oli viljast põletatud viin

Härgi viidi Peterburi, millega loomakasvatus tõusis

Viljakasvatus oli peamine tulu.

Talupojad olid mõisniku omand

talurahva seisund halvenes ja päris orjus süvenes

õigusteta pärisorjus- talupojad olid mõisniku omand.

Talurahva seisund halvenes - pärisorjus süvenes

Roseni deklaratsioon(1739) kinnitas, et talupojad kuuluvad mõisale mitte riigile.

Kõrgeimad ametikohad anti Saksa aadlikele.
Kujunes Balti kindralkuberneri süsteem ( Otto Gustav Douglas)

Põhjasõda laastas Eestit rohkem kui ükski teine sõda.
Elanikkond vähenes umbes 120-140 tuhande inimeseni

18.sajandi keskpaigaks jõuti sõjaeelse rahvaarvuni, sajandi lõpuks ületas Eesti elanike arv juba poole miljoni piiri

Hävingust taastus maa siiski üllatavalt kiiresti.
Sõjale järgnenud pikem rahuaeg tagas rahvaarvu jõudsa kasvu.

Majandus langes.
Paljud talud ja mõisad jäid tühjaks.
Aastaid harimata jäänud põllud kasvasid sööti.
Koduloommad olid hävinud.

Venemaa võitis, aga Läänemere äärsetele aladele kehtis kord

Säilis aadli omavalitsus, seadused, usk ja saksa keel ametikeelena

Mõisad anti tagasi endistele omanikele